Rubriigiarhiiv: Arvamus

Asjad, millest ma ei hooli

Arvamus, ,

Ühtlasi on need asjad, millele ma siis ei peaks ju ülearu raha kulutama. Loll oleks ju maksta millegi eest, millele kulutamine mulle endale siis mõttetu tundub.

Sellisteks asjadeks on minu puhul:

  • Firmariided. Kui riideesemele on peale tikitud kalli tootjafirma originaallogo, siis see ei tee minu jaoks ühtegi riideeset paremaks kui tagasihoidlikuma ettevõtte sildikene. Tõsi, Hiina ja Poola piraatkaup on ka välistatud, sest seal pole tagatud mingit kvaliteeti toodangul üldiselt.
  • Restoranitoit. Keedukartulid ja sealihta, mille eest küsitakse 250 krooni, ei ole minu jaoks oma hinda väärt. Restoranis võib olla küll tore istuda, aga üldjuhul ei meeldi mulle seal kunagi tellida absurdselt kalleid toite isegi siis kui mina ei maksa.
  • Kallis alkohol. 1000 kroonine viin on hea küll, aga ma ei ole kunagi alkoholi tarbinud seepärast, et ta nii kuradi mõnusa maitsega on. Lõbusa tuju seltskonnas saab ka odava alkoholiga. Salaviina ka muidugi ei tarbiks.
  • Šhampoon ja dušhigeel. Ma ei ole täheldanud, et kallima šhampooniga pestes juuksed kauem puhtad püsiksid.
  • Tualettpaber. Jällegi, ei ole ma päris ekstremist ja supersäästja aga 50 krooni 4 rulli tualettpaberi eest on röövimine minu hinnangul.
  • Autode originaalvaruosad. Kui tagasilla pikihooval on kummipuksid kulunud, siis ma valin kindlasti 1500 krooni eest kaks uut puksi ja jätan ostmata 8700 kroonise uue originaal pikihoova. Sama lugu igasuguste muude juppidega margiesindustes.
  • Autorehvid. Ma ei osta kahtlaseid kasutatud rehve, aga 4800 krooni ühe talverehvi eest on vähemalt 4 korda kallim kui mina nõus maksma olen.
  • Golfimuru. Mind ei häiri muru sees mõni võilill või ristikhein. Olen nõus, et võilille õitsemise ajal võib muru peale niitmist üsna ruttu koledamaks minna, aga see ei ole kindlasti väärt hullu vaeva iga võilille välja juurimiseks.
  • Kallid kirjutusvahendid. Parkeri pastapliiats võibki minust kaupluseletile jääda. Täpselt sama hea tulemuse saab kindlasti palju kordi odavama pliiatsiga kirjutades.

Kindlasti võib mõni neist arvamustest elu jooksul muutuda. Tõenäoliselt muutubki.

Näiteks on mu arvamus muutunud tööriistade, ehitusmaterjalide, kodumasinate ja elektroonikaseadmete osas. Need peavad olema tõestatult head ja pigem kallimad kui odavamas hinnaklassis on kvaliteedi arvelt järeleandmisi tehtud. Elu on õpetanud lihtsalt, et mõnesid asju ei saa odavalt ja hästi teha.

Millele sinu käsi kulutama ei tõuse?

SmartPOST tõstis hindu

Arvamus, Kasulikud asjad, ,

Alates 1. jaanuarist 2010 tõstis populaarsust võitev SmartPOST hindu nagu ma nüüd märkasin.

Hinnatõus 12cm*60cm*60cm paki saatmisele on olnud tervelt 34,5%. Ehk, et 29 krooni maksnud teenus maksab nüüd 39 krooni.

Miks ma sellest üldse kirjutama vaevusin oli tegelikult aga see, et ehkki SmartPOST teeb väga turundust igal pool, siis ometigi pole sellisest 34,5% hinnatõusust ühtegi teavitamist ega uudist ilmunud. Kodulehe viimane uudis räägib ilusasti sellest, kuidas SmartPOST populaarsust kogub ja nii see tõepoolest on. Olen isegi mitmeid kordi nende teenust kasutanud ja see on väga mugav olnud.

Selline “salaja” hinnakirja muutmine jätab lihtsalt natuke kehva mulje mulle. See paneb mind mõtlema selle peale, et kas nüüd kui populaarsus on “piisav”, hakatakse väga kiiresti hindu tõstma, või on hinnatõusule mõni muu põhjendus? Näiteks see, et alguses olidki teenusel niiöelda peibutushinnad, et turgu hõlvata?

Igal juhul edu neile ja loodame, et hinnatõusudega väga liiale ei minda ja populaarsus siiski uuesti kahanema ei hakka. See on tegelikkuses ju väga super projekt ja teenus ühe Eesti ettevõtte poolt.

Müüa 100-triljoni Zimbabwe dollariline kupüür

Arvamus, , ,

Zimbabwe 100 triljoni dollari väärtuseline rahatäht on maailmas hetkel suurima nominaalväärtusega kupüür.  Nüüd on sellised kupüürid jõudnud igal pool maailmas müügile, sest tänaseks on need ringlusest eemaldatud ja käibel enam ei ole.

2009. aasta 12. jaanuaril lasi Zimbabwe Keskpank välja 20- ja 50-miljardilised rahatähed, kuid need jäid kiiresti inflatsioonile jalgu ja juba 16. jaanuaril kuulutati välja triljoniliste kupüüride seeria (10-, 20-, 50- ja 100-triljonit Zimbabwe dollarit). Ka need kupüürid said käibel olla väga lühikest aega, sest 2009. aasta 2. veebruaril lasi Zimbabwe Keskpank käibele uued rahatähed, millelt oli maha võetud 12 nulli (üks triljon Zimbabwe dollarit võrdus 1 Zimbabwe dollar).

Triljonilised kupüürid pidid uute rahatähtede kõrval kehtima kuni 30. juunini, kuid 12. aprillil 2009 peatati kogu Zimbabwe valuuta kehtivus vähemalt aastaks ning riigis hakati arveldama välisvaluutadega.

Osta.ee oktsjonil on selliseid üsna mitmeid müügil ja üritan endale ka vähemalt ühe sellise soetada. Mälestuseks sellest, et kui p____e võib üks riik kukkuda, kui seda röövitakse ja varastatakse igast uksest ja aknast.

Mõned suhtarvud ilmestamaks Zimbabwe majanduslikku olukorda:

  1. Negatiivne riigieelarve aastaid. 2008 aastal näiteks olid eelarve laekumised 941M$ ja kulutused $1042M$.
  2. Avaliku sektori võla suhe SKP-sse. 2008 aastal oli see näitaja maailmas kõige suurem – 265,6%
  3. Töötus. CIA lehel on olemas ainult 2005 aasta andmed, aga siis oli töötus 80%
  4. Majanduskasv (SKP kasv). 2008 aastal -14,4%
  5. Hüperinflatsioon. Juuli, 2008 seisuga oli Zimbabwe inflatsioon 231 000 000%. Ehk inimesel, kellel oli 2 310 000 dollarit jäi alles ainult 1 dollar aastaga.
    2008 Novembri keskel näiteks kahekordistusid hinnad enamvähem ühe ööpäevaga(24,7 tunniga)!

Annaks keegi meile mõistust nii sügavale auku mitte kukkuda. Ma mõistan täiesti sealse rahva kannatusi ja meeleheidet kogu rahamaailma toimimise pärast.

Täiendus 28.12.2009 kl.21:09 – sain Osta.ee oktsjonilt kätte paar seda legendaarset rahatähte:) Mõnus!

Filmisoovitus – Avatar

Arvamus, , ,

Käisin eile kinos vaatamas filmi Avatar ja sain väga suurepärase elamuse. See on kindlasti üks kõige parematest filmidest, mida ma kunagi vaadanud olen. Varasem lemmik on muuseas samuti ulmefantaasia valdkonnast – Matrix.

Film ise on üsna pikk – 2 tundi ja 40 minutit, aga mitte kordagi filmi jooksul ei tulnud see pähe, et see juba nii kaua kestnud on:)

Filmi lühikirjeldus kino kodulehelt:

Eepilises seiklusfilmis “Avatar” viib “Titanicu” lavastaja James Cameron meid teekonnale vapustavasse uude maailma, millesarnast keegi seni näinud ei ole. Kaugel taevakehal nimega Pandora asub trotslik kangelane teekonnale lunastuse leidmiseks, juhtides kangelaslikku võitlust terve tsivilisatsiooni päästmiseks.

Minule isiklikult meeldisid selles filmis jällegi meie maailma kõige reaalsemate ja valulisemate probleemide käsitlus ja meeldetuletus läbi fantaasiaküllase prisma. Meeldis fantastiliselt hea lugu ja meeldis suurepärane ja väga professionaalne teostus. On imekspandav, kuhu on välja jõudnud 3D animaatorid ja eriefektide teostus tänapäeval.

Nagu ette nähtud ilmselt, siis oli ka minu jaoks üheks võluvamaks detailiks filmis Na’vi-de silmad. Väga ehtsad ja väga võluvad. Pildil on Neytiri, keda kehastas Zoe Saldana.

Samuti meeldis mulle selle loo kaasakiskuv armastuslugu ja peategelase Jake Sully kangelaseks vormimine. Nagu kaugel taevakehal nimega Pandora, oli ka selles filmis kõik kuidagi väga hästi tasakaalus ning millestiki ei jäänud puudu ja midagi polnud ülearu.

Minu jaoks parim film. Kodulehel on ka paljude teiste vaatajate väga positiivsed arvustused ja emotsioonid.

Minge vaatama, see ei ole maha visatud raha!

Kauba paigutus Saku Konsumis

Arvamus, Kaubandus,

Külastasin mõni aeg tagasi Saku Konsumit ja enda meeleheiteks avastasin, et sealne jõulusuurmüük oli võtnud ikka väga kolossaalsed mõõtmed. Seal ei mahtunud kaubariiulite ja vahekäigus ladustatud kauba vahel kõndima isegi ilma korvita enam, rääkimata kaubakäruga ostmisest.

Selline pilt muuseas avaneski kohe kontrollväravatest sisse astudes, mitte kusagil tagapool kitsamas kohas. Ma mõtlen väga tihti kaupluses selle peale, et kas need inimesed, kes annavad korraldusi kauba niisuguses koguses kauplusse paigutamiseks tõesti mitte kunagi ise midagi sellisest poest siis ostma ei pea?

See EI OLE ju mugav, kui ma pean pigistama ennast teisest inimesest mööda kui ta riiuli juures kaupa valib parajasti. Kui seal peaks trehvama veel natukenegi selline tüsedam või paksema kasukaga klient olema, siis ma pean ta lausa nägupidi riiulisse suruma, et samal ajal ennast tema vastu hõõrudes temast mööduda! Mulle ei meeldi nii teha ja siis muutubki minu poeskäik hoopis kunagise PAC-MAN mängu sarnaseks – otsin kogu aeg vahekäike kus “kolli” ei oleks ja katsun siis ruttu sealt läbi lipsata.

Teine asi – kas tõesti kõik kliendid küünivad nii kõrgest alusest kaupa vaatama üldse? OK, mind see üldse ei häiri, sest ma olen 190cm pikk ja käed on ka ahvilt päritud, aga mõni natuke lühem inimene peab küll kauba käsikaudu kobades endale sealt ülevalt alla õngitsema ja siis kui asi vaadatud, pärast korvpalli kombel üles tagasi viskama.

Ainus asi mis seal madalal ja hästi nähtav oli, olid suured hinnasildid aluse alumise serva küljes, lillal kampaaniaribal.

Edu Tarbijate Ühistule ja kui kunagi keegi asjasse puutuv inimene peaks trehvama minu postitust lugema, siis võtke seda kui heatahtlikku tagasisidet võimalikeks parendustegevusteks:)

Nädala palga teenimine – SMS laenuga

Arvamus, Röövimine päise päeva ajal, , ,

“Nädala palga teenimiseks kulub aega sama palju kui ilmateate ette lugemiseks”.

Sellise lausega reklaamib vähemalt ühes populaarses raadiojaamas üks SMS laene pakkuv firma enda teenust. Parimal juhul ajab see mõnedel inimestel lihtsalt südant pahaks, aga halvimal juhul on see minu meelest ka täiesti eksitav reklaam. Mis siis kui mõni inimene arvabki, et see ongi “palk” mida saab teenida mõne minutiga. Kuidas võib SMS laenu kohta avalikult reklaamis öelda PALK?

Kuulsin hiljem ka mingit jõulukingituste teemaga sarnast reklaami, aga tolle sõnastus ei jäänud meelde ja ei hakka siinkohal huupi pakkuma.

Igal juhul on see minu meelest äärmiselt ebaeetiline ja ebakorrektne reklaam. Isegi siis kui see laenu pakkuv firma võib enda jaoks lohutada asja nõmedat maiku sellega, et sellise reklaami ohvritele ongi selline laen “paras palk”!

Miks meie raha ära kaob?

Arvamus, Eesti riik ja rahvas, ,

Küsimust võib muidugi ka väheke erudeeritumal viisil esitleda – miks me oleme üks neist riikidest, kes kaupu väljast sisse ostab rohkem kui neid välja müüa suudab. Ehk, kui siis veel viisakamalt öelda – miks meie import on suurem ekspordist ja seega väliskaubandusbilanss negatiivne?

Vaatasin statistikaameti andmebaasist numbreid alates aastast 1994. Sellest aastast saadik on meie riigist kokku ligikaudu 367 840 000 000 (367,8 miljardit) krooni välja liikunud selle tõttu, et me ostame rohkem kaupu välismaalt sisse kui suudame välismaalastele endi kaupu maha müüa.

valiskaubandus bilanss

Igaüks võib ise fantaseerida ning mõelda mida eestlased oleks võinud sellise rahaga tarka peale hakata kui neil oleks oskust, tahtmist, kompetentsi ja võimalusi olnud see raha Eestimaale jätta.

Minevikus sorkimine midagi tarka enam ei anna.

Seetõttu huvitab mind hoopis rohkem see graafikult nähtav trend selles suunas, et niipea kui meil õnnetutel niipalju raha käes ei ole on asjad hakandu justkui paremaks jälle minema. Esmalt kindlasti seepärast, et meil tõepoolest pole enam raha mida nii palju kulutada. Teisalt ma loodan, et võibolla natukene ka seepärast, et mingil määral ju ikkagi tehakse kampaaniaid, kus soovitatakse eelistada Eestimaist. Teles vähemasti olen näinud.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks aga vaja rohkem inimesi sellise tavitustöö käigus ka harida. Öelda neile ometigi, et miks me propageerime kodumaise tarbimist ja mida see meie jaoks tähendab.

Kui meedias räägitakse keeruliste sõnadega nagu kaubandusbilanss või muud sünonüümid, siis lihtsamad inimesed, keda võib antud juhul olla suurem hulk eestlastest, ei pruugi sellisest sõnumist välja lugeda seda, et eelista Eestimaist kui võimalik ja sinu raha ei rända välismaale (kust see siis kuidagi tagasi ei tule).

Valikuid ongi ju kaks tegelikult.

A: Tarbida rohkem kodumaist ning mitte osta välismaalt asju mida me ise ka teha/toota oskame. Seda oskab peaaegu iga inimene teha. Seda küll tingimusel kui ta teab, et ta peaks seda tegema ning ta jätkuvalt tahab seda teha, sest ta tunneb, et on tore olla eestlane vms. Peab rohkem tegema selgitustööd, miks on vaja tarbida Eestimaist kaupa. Ei piisa ainult “ähvardamisest”, et “Tarbi Eestimaist!”.

B: Mõelda välja ja arendada rohkem tooteid ja teenuseid, mille eest välismaalane on nõus meile siia Eestisse raha tooma. See on natuke keerulisem teostada, sest igaüks ei oska siin kohe käsi külge panna ning aidata. Tuleb leida hea perspektiiviga tooteid, neid toetada jne. Pead kokku panna ühesõnaga.

Variant C: on tegelikkuses nende mõlemi väga hästi tegemine:) Maailmas on väga häid näiteid kuidas ka väiksemad riigid, kellel pole naftat, ega muid häid maavarasid, suudavad oma imporditulva kontrolli all hoida ning raha ei voola riigist kolinal välja kogu aeg. Holland näiteks:)

Kas meil on tänases masus võimalus muuta midagi meie mõttelaadis ja motivatsioonis asju paremini teha?

Inimeste stereotüübid

Arvamus

Inspireerituna sellest blogipostitusest, toon siinkohal välja Peggy Collinsi jaotuse inimeste stereotüüpidest seoses rahaga.

1. Valvur on alati hoolikas ja valvel oma rahaga.

2. Lõbutseja tähtsustab lõbutsemist  ja naudingut kohe täna.

3. Idealist näeb suurimat väärtust loovuses, kaastundes, sotsiaalses õigluses ja vaimses arengus.

4. Säästja otsib kindlust ja turvatunnet suuremast finantsvahendite säästmisest ja kogumisest.

5. Staar kulutab, investeerib või annab raha ära kuulususe ja tunnustuse ning suurema eneseuhkuse nimel.

6. Süütuke ei pööra rahale suuremat tähelepanu, uskudes (ja lootes), et kõik läheb iseenesest elus niigi hästi.

7. Hooldaja annab ja laenab raha teistele, väljendamaks sellega oma empaatiavõimet ja heasüdamlikkust.

8. Impeeriumiehitaja pürib võimu ja uuenduste poole soovides ehitada midagi väga väärtuslikku.

Kindlasti on meis kõigis mitmeid erinevaid stereotüüpe peidus, mitte ainult üks. Lisaks ilmselt muutuvad meie mõttelaad ja uskumused aja jooksul kui saame targemaks ja elukogenumaks.

Mina olen täna enda hinnangul Valvur+Idealist+Impeeriumiehitaja. Minevikus olen ma aga kindlasti olnud Lõbutseja, Staar ja Süütuke. Kes teab, võibolla jõuab elu jooksul veel ülejäänud tüüpide kord ka kätte.

Kes sina oled?

Tulumaksutagastus eluasemelaenu intressidelt

Arvamus, ,

Täna kerkis jälle päevakorda see eluasemelaenu intresside jagu tagasimakstavat tulumaksu.

Tõtt-öelda vahepeal arvasin, et selle mitte tagastamine otsustati juba kevadel ära, aga tuleb välja, et siiski mitte. Lugesin Postimehest sellekohast artiklit: “Maksumaksjate liit: kodulaenu intresside maksusoodustus pole hädavajalik“.

Ma olen nõus väitega, et see pole kõigile hädavajalik, aga niimoodi lihtsalt üldistusi teha pole ka ilmselt õige. Nii mõnelegi perele võib ta olla ikka väga hädavajalik. Tegelikkuses ongi ju see olnud ka üks neist soodustustest, lisaks soodsale laenupoliitikale pankades, mis inimesi meelitas kodulaenusid võtma ning endale eluasemeid muretsema.

Üks kommenteerijatest selle artikli juures on hea näide, kuidas see ikkagi ei ole päris tühiasi inimeste jaoks. Kas maksumaksjate liit ei peaks mitte maksumaksja poolel olema?

11.11.2009 22:55
intress : to to eestieest
Küsimus ei ole niivõrd rahas , kui põhimõttes. Ma leian, et riik võiks kodanikkonnaga pikaajalistest kokkulepetest kinni pidada. Riik ei saa oma äput eelarvepoliitikat vaid kodanikele kaela sokutada,vaid peab ise ka kohanema oludega. Täna tuleb välja, et kui kodanik ei suuda omade kohustustega toime tulla on ta avalikkuse arvamusel nn lõhkilaenanud, valesti planeerinud, rumal jms kodanik. Kui riik ei suuda kohaneda oludega ega omi kulutusi kohandada tuludele vastavaks, siis ta muudkui “kirjutab arveid välja” neile, kel niigi raske kohanemisega ning kellel tuleb kohaneda ka riigi kohanemisvõimetuse võrra enam. Ja kui olemasolev ametnikkond leiab , et selline kodanike kottimine rasketel aegadel on ok, siis minu arvates on see väär ja alatu. Probleem ei ole vaid eluasemelaenu intressides, see on ka pensioni sammastega,käibemaksuga, arstiabi saadavusega jms. Kui ikka kodanikkonda võib tillitada süüdimatult , kaob igasugune huvi sellises üli ebastabiilses süsteemis jätkata. Lisaks küsimus on ka selles, et paljud on hinnanud omi võimalusi ka sellal, kui lapsi planeerisid. Lõppude lõpuks ka mina kaalusin kas 3 last peresse mahub. Võtsin selle otsuse vastu kaaludes taustsüsteemi ning nüüd on pere 5 liikmeline. Loomulikult on lastele vaja peale kõige muu ka oma tuba, mistõttu mu kulud on k.a. selle võrra suuremad kui 1 lapselisel nn “eesti edukal muster noorperel”. Käibemaksuga tõsteti mu pere kulutusi lambist, kütuseaktsiisidega samuti (lastega perel on needki kulud suuremad), pensionisamba keerati ka puusse, arstiabi on üks visiiditasude ja numbrite kinnipanemisega suht nulli keeratud, eluasemeintresse tahetakse kah kaotada jne-jne. Pole meie pere saanud ei mingeid emapalkasid ega muid soodustusi … ega taha ka. Kuid kui ka muid kokkuleppeid võib riik kanna pealt muuta, kuigi võiks üritada läbi kokkuhoiu kohaneda muutustega, siis krt. mina sellise riigi jätkusuutlikkusse ei usu. Mida ma plekin nn tasuta arstiabisse läbi maksude , kui seda sisuliselt ei ole – mida ma kogun pensioni mida ei saa, kui süsteem on devalveeritud. jne.-jne. Ma leian, et see viib hakkajamate inimeste lahkumisele kodumaalt nagu see oli 30-ndatel.
Allikas: E24.ee