Juba väga pikka aega kogun jaksu, et hakata pidevalt kajastama Eesti täiesti naeruväärselt traagilist tee-ehitust ja -remonti, mida iga jumala kord ja igal pool tehakse nii, et ei tea kas karjuda, nutta või hüsteeriliselt naerda.

Seega, pärast kõiki neid aastaid ja oskamata paremat kohta leida, tegin sellesama blogi juurde eraldi Eesti teeremondi ja liikluse kategooria. Peaaegu iga nädal võib suvistel Eestimaa teedel ja liikluses leida selliseid asju, mis viitavad selgelt meie raskele Nõukogudepärandile ja mille pärast tuleb tahtmine silmad peast häbeneda või keegi viivitamatult vallandada. Ja väga sageli peab “keegi” ehk liikleja selle kõik kinni maksma.

Miks selline teema siiski just nüüd?

Lihtsalt seetõttu, et Tartu-Valga maanteel toimub pikemat aega säherdune tsirkus, et isegi Moskva oma jääb võibolla sellele tasemelt alla.

Noh, näiteks ükspäev sai niisugust slaalomit harjutada suvaliselt asfaldisse freesitud aukude juurde teele torgatud koonuste ja parasjagu midagi harjadega “ehitavate”, end turvaliselt tundvate töömeeste vahel. Videole jäänud ristmiku järel mingit kiirusepiirangumärki ei leidu. Seega kõik on täiesti ohutu ja hullult lahe pealekauba. Märgid maksavadki liiga palju.

Üks sõiduauto paraku näiteks ootamatult keset teed seisvat koonust ei märganud ja sõitis sellest ning selle taga olnud freesitud asfaldiaugust täiega üle. Remondi maksab kahtlemata autoomanik, sest tee-ehitajal olid koonused ju pandud ja kõik maru hästi korraldatud.

Teeremont Tartu-Valga maanteelTäna aga oli hästi lahe ja keegi mõtles uue viguri välja, kuidas autoomanikke ilusa ilma puhul karistada. Kuna oli Eesti suve kohta haruldaselt soe ja värske asfalt kippus vist sulama, siis sõitis ühel hetkel liiklusele vastu paakauto ZIL, veeprits ees, nagu mõnes Nõukogude mängufilmis ja kastis teekatte korralikult märjaks. Ja teel kulges hulgaliselt veoautosid, mis tekitasid enda järele imetabaseid, kollastes päikesekiirtes väikeseid vikerkaari moodustavaid veepilvi, otsekui oleks lõbus võlur nad lastele rõõmu tegema läkitanud, endal mütsiks peas mõni vallatute liiklejate poolt pikali sõidetud suvalise vahemaaga teel vedelev oranž plastikkoonus.

See oli siis täna tegelikult Eesti teeremondi kaks ühes pakett:
1. Lühikeses perspektiivis sai Su üle hulga aja esimese ilusa ilma puhul äsjapestud auto ilusti mustaks ja…
2. pikas perspektiivis avastad Sa, et auto küljed on ikkagi pigiga kaetud ja seega ei lähe nad niisama pestes enam nagunii ilusti puhtaks.

Võib vaid ette kujutada, millise Bang & Olufseni helisüsteemist ülekajava naerumürina saatel kaks autot peale mind sõitnud Saksamaa riikliku registreerimismärgiga musta värvi ja värskemat sorti 7-seeria BMW reisijad lõpuks Tartusse jõudsid ja kui edumeelseks nad siinset idufirmadest ja innovatsioonist pakatavat elu-olu selle peale pidada võivad.

Piinlik on, sõbrad.

Kogu tänasegi atraktsiooni maksavad muidugi taaskord kinni autoomanikud, kes on (järjekordselt) natuke õnnetud ka, et Eestis ei alga iial sellist aega, kus saaks puhta autoga liigelda ning peavad iga sõidu rihtima pesula lähedale ja jõudma umbes 1 tund varem, kui on tarvis näiteks kliendile või pruudile vastu minna. Hobiautodega ei raatsi üldse sellistes tingimustes sõita.

Ilmselt ma homme SL-iga Rõngusse ei lähe.